{"id":637,"date":"2024-10-31T11:42:51","date_gmt":"2024-10-31T11:42:51","guid":{"rendered":"https:\/\/kmrlivestock.ee\/?page_id=637"},"modified":"2025-01-27T07:36:24","modified_gmt":"2025-01-27T07:36:24","slug":"aberdeen-angus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/kmrlivestock.ee\/et\/aberdeen-angus\/","title":{"rendered":"Aberdeen angus"},"content":{"rendered":"
\n\t\t\t\t
\n\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

ABERDEEN ANGUS<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Friisi ehk holstein-friisi t\u00f5u juured ulatuvad \u00fcle 2000 aasta tagasi. Juba siis oli see t\u00f5ug tuntud oma suurep\u00e4raste piimatootmisomaduste poolest, kuid sellest ajast alates on seda t\u00e4iustatud ja selektiivselt aretatud, et saavutada optimaalne piimatoodang.<\/p>

Holsteini lehmad on p\u00e4rit P\u00f5hja-Saksamaalt, friisi lehmad aga Hollandist. Aja jooksul on neid kahte t\u00f5ugu tavaliselt ristatud, mille tulemusel on t\u00e4nap\u00e4eva friislased tavaliselt \u00bc kuni \u00be holsteini geneetikast, millest tuleneb ka tuttav sidekriipsuga nimetus.<\/p>

Friisi veised on sarvedega ja olid algselt must-valged v\u00f5i punavalged. T\u00e4nap\u00e4eval on punane sort siiski haruldane ja seda leidub peamiselt Madalmaades v\u00e4ikestes kogustes. T\u00e4nap\u00e4eva friisidel on valge karvkate, millel on selgelt eristuvad, teravalt m\u00e4\u00e4ratletud mustad laigud.<\/p>

T\u00e4isk\u00fcpsuse saavutamisel kaalub friisimaa lehm keskmiselt 580 kg, mis on suuruse ja kaalu poolest v\u00f5rreldav puhtakujulise holsteini lehmaga. Ajaloolised andmed n\u00e4itavad, et m\u00f5ned friisi lihaveised saavutasid l\u00f5ppmassi, mis \u00fcletas 1,3 tonni!<\/p>

Friisid sobivad h\u00e4sti Iirimaa muutliku kliimaga, kohanedes kergesti nii mandriosa aastaaegade vaheldumisega kui ka P\u00f5hja-Ameerika kuumema kliimaga. Nad taluvad probleemideta Iirimaa k\u00fclmi talvi ja aeg-ajalt esinevaid suviseid kuumalained.<\/p>

P\u00f5hja-Euroopas aretatakse friislasi peamiselt piima saamiseks, samas kui L\u00f5una-Euroopas keskendutakse rohkem veiseliha tootmisele.<\/p>

Nende veiste pikaealisus on muljetavaldav, mis on kasulik p\u00f5llumajandustootjatele, kes on mures karja asendamise kulude p\u00e4rast.<\/p>

Friisidel on ka suurep\u00e4rane sigimism\u00e4\u00e4r, nad toodavad rohkem vasikaid \u00fche eluea jooksul kui paljud teised t\u00f5ud. Friisi lehmad tuleks aretada alles p\u00e4rast 13 kuu vanuseks saamist ja vasikad kaaluvad tavaliselt s\u00fcnnimomendil umbes 45 kg.<\/p>

Friisi isasvasikad on v\u00e4ga hinnatud, sest vaatamata t\u00f5u piimakarja p\u00e4randile annavad nad suurep\u00e4rast veiseliha. Friisi pullid arenevad h\u00e4sti kiiretes, intensiivsetes veisekasvatuss\u00fcsteemides, mist\u00f5ttu on nad ideaalsed p\u00f5llumajandustootjatele, kes soovivad l\u00fchemat viimistlusperioodi. Siiski on ettevaatus oluline, kui k\u00e4itlete mis tahes t\u00f5ugu pullidega! Lisateavet leiate meie artiklist \"Pullide ohutus\", mis sisaldab juhiseid nende tugevate loomade k\u00e4itlemise kohta.<\/p>

Friiside puhul kiidetakse sageli nende k\u00f5rget laktatsioonikiirust. Keskmine friisi lehm teeb oma elu jooksul umbes 3,2 laktatsiooni, kuigi m\u00f5ned on saavutanud h\u00e4mmastavad 12 kuni 15 laktatsiooni nii m\u00e4gikarjamaadel kui ka madalsetel karjamaadel karjatades. Kogu oma elu jooksul toodab t\u00fc\u00fcpiline friisi lehm umbes 26 000 liitrit piima, kuigi tasub m\u00e4rkida, et v\u00f5irasvasisaldus on tavaliselt suhteliselt madal.<\/p>

Friiside karjavalku sisaldus on keskmiselt 3,4%, mis muudab nad paljude piimakarjakasvatajate jaoks soovitavaks valikuks.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Galerii<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Populaarsed Euroopa t\u00f5ud<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\"\"<\/a><\/figure>

HOLSTEIN<\/a><\/h3><\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\"\"<\/a><\/figure>

SIMMENTAL<\/a><\/h3><\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\"\"<\/a><\/figure>

CHAROLAISE<\/a><\/h3><\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\"\"<\/a><\/figure>

LIMOUSIN<\/a><\/h3><\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\"\"<\/a><\/figure>

HEREFORD<\/a><\/h3><\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\"\"<\/a><\/figure>

PUNANE SWISS<\/a><\/h3><\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\"\"<\/a><\/figure>

JERSEY<\/a><\/h3><\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\"\"<\/a><\/figure>

ABERDEEN ANGUS<\/a><\/h3><\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\"\"<\/a><\/figure>

EESTI PUNANE<\/a><\/h3><\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\"\"<\/a><\/figure>

MONTBELIARDE<\/a><\/h3><\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

ABERDEEN ANGUS Friisi ehk holstein-friisi t\u00f5ug, mille juured ulatuvad \u00fcle 2000 aasta tagasi. Juba siis oli see t\u00f5ug tuntud oma suurep\u00e4raste piimatootmisomaduste poolest, kuid sellest ajast alates on seda t\u00e4iustatud ja selektiivselt aretatud, et saavutada optimaalne piimatoodang. Holsteini lehmad on p\u00e4rit P\u00f5hja-Saksamaalt, friisiloomad aga Hollandist. Aja jooksul on need kaks t\u00f5ugu olnud [...]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-637","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/kmrlivestock.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/637","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/kmrlivestock.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/kmrlivestock.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kmrlivestock.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kmrlivestock.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=637"}],"version-history":[{"count":22,"href":"https:\/\/kmrlivestock.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/637\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1921,"href":"https:\/\/kmrlivestock.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/637\/revisions\/1921"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/kmrlivestock.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=637"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}