{"id":641,"date":"2024-10-31T11:43:14","date_gmt":"2024-10-31T11:43:14","guid":{"rendered":"https:\/\/kmrlivestock.ee\/?page_id=641"},"modified":"2024-11-11T10:33:24","modified_gmt":"2024-11-11T10:33:24","slug":"estonian-red","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/kmrlivestock.ee\/et\/estonian-red\/","title":{"rendered":"Eesti punane"},"content":{"rendered":"
\n\t\t\t\t
\n\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

EESTI PUNANE<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Eesti punane veis on kujunenud eesti p\u00f5lisveiste pideva ristamise teel angleri ja taani punase t\u00f5ugu veistega. See ristamine algas 1800. aastate keskel, eesm\u00e4rgiga luua t\u00f5ug, mis toodab k\u00f5rge rasvasisaldusega piima ja suurendab piima tootlikkust. Aja jooksul nihkus r\u00f5huasetus kaalu ja keham\u00f5\u00f5tude parandamisele. Esimesed eesti punased loomad registreeriti t\u00f5uraamatusse 1885. aastal.<\/p>

T\u00f5u hakkas 19. sajandi l\u00f5puks \u00fcle Eesti levima, kuigi paljud karjad kannatasid I ja II maailmas\u00f5ja ajal kaotusi. Aastal 1916 oli karja arv 269 000 lehma, mis 1920. aastaks v\u00e4henes 225 000 lehmale. T\u00f5u tugev eestk\u00f5neleja Jaan M\u00e4gi asutas 1919. aastal Eesti Angleri T\u00f5uloomakasvatajate Seltsi, et toetada t\u00f5u arengut. 1928. aastal nimetas ta t\u00f5u \u00fcmber eesti punaseks ja sellest ajast alates on t\u00f5u populaarsust kogunud.<\/p>

1993. aastal asutati Taanis Euroopa Punase Piimat\u00f5u T\u00f5u\u00fching, et parandada punaste t\u00f5ugude majanduslikku eluj\u00f5ulisust, pakkuda aretajatele v\u00f5imalusi ja h\u00f5lbustada Euroopa punaste veiste aretajate vahelist suhtlust, kusjuures Eesti Punane on \u00fcks viiest tunnustatud t\u00f5ust. Viimase k\u00fcmne aasta jooksul on eesti punase t\u00e4iustamiseks kasutatud seitset eri t\u00f5ugu - sealhulgas angler, taani punane, \u0161veitsi, punane holsteini, norra punane, ayrshire ning rootsi punane ja valge -. N\u00fc\u00fcdseks on t\u00f5ug t\u00e4ielikult taastanud oma konkurentsiv\u00f5imelise staatuse ja moodustab 63,3% kogu Eesti veistest.<\/p>

Eesti punane veis on keskmise suurusega ja tugeva raami poolest. Nende karvkatte v\u00e4rvus varieerub helepunasest kuni tumepunase v\u00e4rvuseni, kusjuures pullid on tavaliselt tumedamad. Peamised keham\u00f5\u00f5dud on j\u00e4rgmised: rinna k\u00f5rgus 127,5 cm, rindkere s\u00fcgavus 70 cm, rindkere laius 45,5 cm, v\u00f6\u00f6rihma pikkus 157,9 cm, s\u00fcdame\u00fcmberm\u00f5\u00f5t 195,6 cm ja koonu\u00fcmberm\u00f5\u00f5t 18,3 cm. T\u00e4iskasvanud lehmad kaaluvad 450-550 kg, maksimaalselt 780 kg, samas kui t\u00e4iskasvanud pullid kaaluvad tavaliselt 800-900 kg, maksimaalselt umbes 1000 kg. Vasts\u00fcndinud vasikad kaaluvad 31-33 kg.<\/p>

164 900 hinnatud lehma keskmine piimatoodang on 3,456 kg ja rasvasisaldus 3,92%. 77 aretusfarmil on Eesti punase veise keskmine piimaand 3,784 kg lehma kohta, rasvasisalduse 3,98% ja valgusisalduse 3,30% juures. 12 k\u00f5rgema tootlikkusega karjas on keskmine piimatoodang 305-p\u00e4evase laktatsiooni jooksul vahemikus 4 127-5 029 kg, rasvasisaldusega 3,90% kuni 4,18%. Nende karjade rekordiomanikud on j\u00e4rgmised: lehm 5338 (5. laktatsioon, 9 610 kg piima, 4,14% rasva), lehm 4519 (7. laktatsioon, 8554 kg piima, 4,47% rasva) ja lehm 2431 (2. laktatsioon, 7 806 kg piima, 4,65% rasva).<\/p>

Eesti punase t\u00f5u t\u00e4iustamist p\u00fc\u00fctakse saavutada nii puhtalt aretamise kui ka ristamise kaudu Taani punase ja angleri veistega. Angleri verega uue t\u00fc\u00fcbi puhul loodetakse saavutada v\u00e4hemalt 7000 kg piimatoodangut 4,0% rasvasisaldusega, 1,9 kg minutis l\u00fcpsimiskiirust, \u00fcle 600 kg eluskaalu ja v\u00e4hemalt 140 cm rinna k\u00f5rgust.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Galerii<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

Populaarsed Euroopa t\u00f5ud<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\"\"<\/a><\/figure>

HOLSTEIN<\/a><\/h3><\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\"\"<\/a><\/figure>

SIMMENTAL<\/a><\/h3><\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\"\"<\/a><\/figure>

CHAROLAISE<\/a><\/h3><\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\"\"<\/a><\/figure>

LIMOUSIN<\/a><\/h3><\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\"\"<\/a><\/figure>

HEREFORD<\/a><\/h3><\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\"\"<\/a><\/figure>

PUNANE SWISS<\/a><\/h3><\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\"\"<\/a><\/figure>

JERSEY<\/a><\/h3><\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\"\"<\/a><\/figure>

ABERDEEN ANGUS<\/a><\/h3><\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\"\"<\/a><\/figure>

EESTI PUNANE<\/a><\/h3><\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\"\"<\/a><\/figure>

MONTBELIARDE<\/a><\/h3><\/div><\/div>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

EESTI PUNANE Eesti punane veis on kujunenud eesti p\u00f5lisveiste pideva ristamise teel angleri ja taani punase t\u00f5uga. See ristamine algas 1800. aastate keskel, eesm\u00e4rgiga luua t\u00f5ug, mis toodab k\u00f5rge rasvasisaldusega piima ja suurendab piima tootlikkust. Aja jooksul nihkus r\u00f5huasetus kaalu ja keham\u00f5\u00f5tude parandamisele. Esimene eesti [...]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-641","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/kmrlivestock.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/641","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/kmrlivestock.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/kmrlivestock.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kmrlivestock.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kmrlivestock.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=641"}],"version-history":[{"count":13,"href":"https:\/\/kmrlivestock.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/641\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1318,"href":"https:\/\/kmrlivestock.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/641\/revisions\/1318"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/kmrlivestock.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=641"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}